Cimtol "ONUSIDA" hollitii wonnde raaɓol vIH ustaaki no haaniri non e nder dunuyaaru ndun
Limoore wonnduɓe e geeƴum VIH Sida alaa e ustaade no yaawiri e nder adunaaru ndun, ngam waawugol mulugol ñawu Sida ɗoo e hitaande ujune ɗiɗi e cappanɗe tati. Ko ɗum salndu Fedde Leyɗe Ndentuɗe ONI noddirteende "ONUSIDA", daraniinde haɓugol ñawu SIDA hollitii e nder ciimtol ngol ɓe lollini e altine .
Saakitaama ñannde :
E ngol ciimtol ngol "ONUSIDA" lollini balɗe ɗiɗi ado ñallal adunayankowal hertinaangal fii haɓugol ndee nawnaare Sida, hiɓe anndintini wonnde hitaande feƴƴunde ndee ɓe eɓɓii paandaale kese ɗoo e ndee hitaande ujune ɗiɗi e noogay e jowi.
Ɗum ko wano heɓugol aalaaji rentorɗi, haanuuɗi walla newiiɗi fii cappanɗe jeenayo e jowo e nder teemederewel yimɓe accaaɓe sera walla bugitaaɓe. Ɗum ko kulol wota tawu hiɓe wonndi e nawnaare nden. Ngol ciimtol ɓanginii fahin, limoore wonduɓe e geeƴum ngu ñawu VIH alaa e ustaade sanne tawi le saa'i on juuta sabu alhaali ñawndigal ngal e nder adunaaru ndun sattii saɓu ñawu koronawiriis.
E bi’ol ONI, Taskagol walla ɗaɓɓitugol geeƴun VIH e neɗɗo ustike e nder leyɗe ɗen fow, sabu ñawu koronawiriis.
E hollitol "ONI, piiji ɗin no seerta. Si a ƴettii misal e leyɗe ɓaleeje Afrik sukaaɓe rewɓe e nayeeɓe ɓen no ɓuri sukaaɓe worɓe ɓen ka limoore wonnduɓe e ndee nawunaare. Hiɓe ɓeydi hollude kadi wonnde baasal ngal e anngal anndugol ngol no tawaa e caɗeele haɗuɗe yimɓe woɓɓe jaɓude safraade. Ñawu SIDA, no waawi wonde sabu maayde miliyonji yimɓe e nder duuɓe arooji ɗin si tawii en ɓeydaali ɓamude pehe ko yaawi, ko ɗum holliti fedde leyɗe ndentuɗe ONI.