Ko mbiiɗon?

Kaalen haala gilli ? Holko woni yidde (giggol) ?

Saakitaama ñannde :

Hannde loowdi yewtere ndee ko gilli. Holko fiirti gilli ? Holko woni mbaadi mum ? Senn mbii gilli (yidde, giggol) ko hakkunde debbo e gorko. Ko wayno debbo e jom galle mum, walle gorko e jom suudu mum.

Des traditions ou bien des habitudes de consommation pour la Saint-Valentin.
Des traditions ou bien des habitudes de consommation pour la Saint-Valentin. © Reuters
Jeeyngal

Hono gorko cuddiiɗo mum mawninta gilli mumen ? Mate gilli ene haani mawnineede, saka noon tajaneede ñalawma no fotirno e wi’e ko ñalawma gilli ?  Mate gilli haaɗi tan ko e ñamminde, yarnude, ɓoornude jom suudu mum, walle deffande ko weli jom galle mum ? Mate mawninde gilli ene jeyaa e fina tawaa fulɓe ? Ko ɗum min naamdoto Ceerno Tijjaani Jibii Barii. Koɗomen jooɗii ko Gudirii (Tamba) koo jaayniyaŋke kadi koo janginoow fulfulde.

Men tawoy kadi Abdulaay Dikko to Bamako. O ɓamii haala Atilaa Jallo, oo ko mawninoowo gilli hitaande kala

Waajo tiin ngo men iwata hande ko to biyeteeɗo El Hajji Saada Sih. O safrata ko guurte. Ma o haal holko addi neɗɗo ene wuurte e telefon (noddirgal), mate ko ñaw, mate kadi ene safree

Simoo Dekeres maa arr kañum ne haalde ko faati e kawgel baɗoowo ene wiye Mondoblog. Udditaama gila ñade go’o e lewru ndu.

Lombu ooɗo aplikasion e nder noddirgal maa